Brett Astrid Vomma on vastutav loovjuht tootmistarkvara ettevõttes Katana. Varasemalt on Brett töötanud ka Pipedrive’is ja Veriff’is. Brettile on tuttavad nii disaineri kui ka disainitiimi juhi rollid.
Mida põnevat sa Katana’s täna teed?
Olen vastutav loovjuht ehk chief creative officer. Minu vastutada on Katana tootedisain, disainisüsteemid, bränd, visuaalne kommunikatsioon ja sõnumid.
Oled varasemalt töötanud ka Pipedrive’is ja Veriff’is. Kuidas sinu disaineri karjäär alguse sai?
Minu teekond sai alguse füüsiliste objektide maailmast. Olen lõpetanud Eesti Kuntsiakadeemias tootedisaini eriala. Õpingud viisid mind ka Viini, Barcelonasse ja Rhode Island’ile Ameerika Ühendriikides. Läbi nende õpingute jõudsin ma digitoodete disainini.
Pärast ülikooli lõpetamist, aastal 2015, liitusin Pipedrive’ga, kui firma oli veel üsna pisike. Pipedrive’is alustasin UX disainerina ja hiljem juhtisin ka digitaalse tootedisaini tiimi. Siit edasi ehitasin üles Veriff’i esimese disainitiimi. Ja peale seda liikusin Katana’sse, kus algul olin product designer’i rollis ja ettevõtte kasvades hakkasin juhtima tiime.
Kuidas sa näed, mis vahe on ametinimetusel UX Designer vs Product Designer? Baaskompetentsid on justkui samad neil ametikohtadel.
Olen osalenud erinevates vestlustes, kus on selle üle arutletud. Kuna IT-valdkond on pidevas arengus, siis erinevaid “tiitleid” kipub ajaga juurde tulema ning teatud ülesanded jaotuma ja täpsustuma. Mina käsitlen product designer’it kui tarkvara disainerit.
Mille poolest erineb veebidisain äritarkvara disainist?
Kui Katana näidet kasutada, siis veebi eesmärk on tarkvara tutvustada ja äritarkvara eesmärk on veebis antud lubadused teoks teha ehk kasutaja jaoks tema igapäevatööd lihtsamaks muuta.
Kuidas käib Katana tootmistarkvara disainimine? Mis etappe ja protsesse disainis läbite?
Me tegutsema valdkonnas, mis võimaldab meil üsna pikalt roadmap’i ehk tootearenduse plaani ette defineerida. Seda põhjusel, et toome seda suurt vanakooli tootmisvaldkonda kaasaega. Ja siin on palju asju, mis on vaja ära teha. Aga need on vaja seada õigesse järjekorda. Ehk hästi oluline on tegutsemise plaan.
Ühtlasi tegeleme aktiivselt klientide tagasisidega. Loeme, mida kliendid tagasiside küsitlustes vastavad ja meile kirjutavad. Viime läbi kasutajakogemuse testimisi ja käime töövarjuna kaasas erinevates tootmisega tegelevates ettevõtetes.
Uute lahenduste väljatöötamisel paneme palju rõhku eeltööle, et aru saada probleemist, mida kliendi jaoks lahendame, intervjueerime kliente, viime läbi töötubasid, prototüübime tekkinud ideid ja testime neid kasutajatega.
Esined 26. jaanuaril Refresh konverentsil. Millest seal räägid?
Räägin koos oma kolleegiga sellest, kuidas lahendada tooteüleseid disainiprobleeme ja kuidas me jõudsime disaini roadmap’ini ning kuidas see meid meie igapäevatöös aitab.
Mis on sinu kui disainitiimi juhi rõõmud ja väljakutsed?
Rõõmu valmistab see, et meie disainerid on väga pühendunud probleemi, mida nad parasjagu lahendavad. Samuti on tunda tiimiülest teineteise toetamist ja kaasa mõtlemist.
Väljakutse on selles, et kuidas toote arenedes hoida seda lihtsa ja mugavana, et see ei muutuks kohmakas ja tüütuks kasutada. Siin on disainerite vaheline koostöö hästi oluline. Ühelt poolt igaüks vastutab oma valdkonna eest ja samas vaja see kõik ka terviklikuks kogemuseks tooteüleselt põimida. Oluline on ka koostöö tootejuhtidega.
Mis tarkvara oma tiimis disainitööks kasutate?
Miro’t mõtete kaardistamiseks. Figma’t prototüüpimiseks ja disainisüsteemi haldamiseks.
Mis teeb ühest disainerist hea disaineri?
Minu arvates peaks iga alustav disainer tegema endale selgeks, mis on disainiprotsess, ehk mis on need etapid, kuidas liigutakse ideest lõpplahenduseni. Mina rõhutan Double Diamond lähenemise vajalikkust, mille kohaselt on enne kasutajaliidese disainimist oluline research’i ehk uuringute ja eeltöö etapp.
Samuti peaks disainer oskama lisaks visuaalsele väljendusviisile ennast väljendada ka sõnades ehk presenteerida enda ideid ja lahenduskäike.
Äritakvara disaini puhul tuleb kasuks ka analüüsivõime, süsteemimõtlemine ja detailidele orienteeritus.
Kuidas saada UX disaineriks?
Mina näen vähemalt kahte teekonna algust. Esiteks, kui on võimalik, siis minna kooli õppima. Usun, et akadeemilisel haridusel on suur roll. See õpetab mõtlema ja protsessidest aru saama. Teiseks, kui on tegu eriala vahetusega, siis on täna saadaval mitmeid kursuseid ka internetis. Kõige olulisem on alustada ja proovida. Leida mõni päris probleem, mida lahendada ja hakata sellega tegelema.
Mida sina UX disainerilt tööintervjuul küsid?
Mina alati alustan disainiprotsessi küsimustest. Palun disaineril rääkida, kuidas ta jõuab ideest lõpptulemuseni. Julgustan inimesi tooma välja praktilisi näiteid oma töödest.
Intervjuul on mul oluline mõista, mis kandidaati kõige rohkem huvitab. Seda põhjusel, et disain on üsna lai valdkond. Mõnda huvitab rohkem kasutaja uurimise pool, kes hea meelega süveneb rohkem sinna, et aru saada kellele, miks ja kuidas. Teist võib jälle rohkem huvitada kasutajaliidese visuaalse väljanägemise pool. Kõik oleneb sellest, mis vajaduse tarbeks me parasjagu inimest oma tiimi otsime.
Samuti tunnen huvi disaineri projektide vastu, kus on olulised õppekohad olnud, mis järeldusteni on disainer jõudnud. Üks mu lemmikküsimusi on uurida disainerilt tema ahha-momentide kohta ehk kus on ta näiteks ühel hetkel aru saanud, et tema lahendus töötab hästi või just pidanud midagi teadlikult ümber mõtlema.
Mis trende sa praegu näed UX valdkonnas?
Disaineri roll on aastatega muutunud palju olulisemaks ja laiemaks. Disainer peab hea disaini loomiseks mõistma lahendatavat probleemi ja kasutajat tundma. Disaineri roll ei ole paljudes ettevõtetes enam ainult kena kasutajaliidese disain.
Ja ettevõtted on hakanud ka paremini aru saama, mida nad disainilt ootavad. Disain on muutunud strateegiliseks suunaks ettevõtetes, kus hea kasutajakogemus on oluline äritulemuse osa.
