Eesti    English

Intervjuu Kaspar Raatsiga Volvost: Kuidas disainida usaldusväärseid autonoomseid sõidukeid? Kuidas alustada UX disaineri teekonda? Mis lugemisvara lugeda?

Kaspar Raats on viimased pea 9 aastat töötanud Volvos, kus ta alustas interaktsiooni disainerina, luues ja kasutajatega testides erinevaid auto kasutajaliideseid. Täna teeb Kaspar Volvos teadustööd.

Mis teemaga sa oma teadustöös tegeled?

Uurin, kuidas luua usaldusväärseid intelligentseid liiklusvahendeid ja liikuvusteenuseid. Usalduse loomist inimese ja tehnoloogia vahel ning sellega seotud väljakutseid. Minu töö peamine fookus on tehnoloogia kasutamise kontekstil. Ehk mitte laboris testimisel, vaid päris elu kultuurilises ja sotsiaalses kontekstis uurimisel. Näiteks isejuhtivate sõidukite ja nende poolt võimaldatud teenuste kasutamisel linnades ning sellega seotud väljakutsed.

Mis need väljakutsed on?

Üks suuremaid väljakutseid, mida mina uurin, on kuidas disainida tehnoloogiaid mida inimesed mitte ainult ei aktsepteeriks, vaid ka kasutaksid ning kuidas ennetada selliste tehnoloogiate mõju ühiskonnale.

Siin saab teatud paralleeli tuua elektritõukerataste tulekuga. Elektritõukerataste eesmärk oli vähendada autodega sõitmist aga nad hoopis vähendasid palju inimesed jalgsi käivad. Lisaks osa jalakäijatest hakkas ennast tundma ohustatuna kui nendega samal teel kihutab tõukeratas ning õnnetuste tõttu suurenes ka koormus tervishoiusüsteemile. Tekkinud probleemide tõttu hakkasid osad linnad tõukerataste kasutamist piirama või lausa keelama. Ehk linnad ja ettevõtted ei olnud koostööd teinud ning usaldusväärsus sai kannatada. 

Kuidas neid probleeme ennetada?

Siin on suur roll osapoolte vahelisel koostööl ning kokkulepetel kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja elanike vahel. Võimalike spekulatiivsete situatsioonide läbi mängimine arvutisimulatsioonidena ja katsetamine erinevates piirkondades aitab probleemide kaardistamisele palju kaasa. Ja me ei pääse ka vastutuste kokku leppimistest linna ja innovaatorite vahel.  

Enda töös ma kasutan spekulatiivse disaini lähenemist, mis aitab vajalikud osapooled ühise laua taha tuua, et kaardistada ja läbi mängida erinevaid stsenaariume ilma eelarvamusteta. 

Kuidas luua uusi usaldusväärseid autonoomseid tehnoloogiaid?

Ma näen, et vastutus peab liikuma kasutajalt üle ettevõtjale, kes on selle tehnoloogia välja töötanud. Kindlasti peaksid inimesed, keda need tehnoloogiad mõjutavad, olema arenduses kaasatud. Näiteks kasutades Responsible innovation’i ehk vastutustundliku innovatsiooni printsiipe – viia kokku linnaelanikud, ja linnade, ettevõtete, akadeemia esindajad, et usaldusväärseid lahendusi välja töötada. 

Tunnen muret, et tihtipeale uue tehnoloogiaga keskendutakse liialt turunduslikule narratiivile, mitte probleemile, mida me päriselt lahendama peaksime. 

Neist teemadest räägin lähemalt 26. jaanuaril Refresh konverentsil Tartus

Oled nüüd viimased 5 aastat tegelenud põneva teadustööga, aga kuidas algas sinu disaineri ja kasutajakogemuse uurija teekond?  

Ma tulin sellesse valdkonda olles varasemalt umbes 8 aastat töötanud teisel alal – peamiselt andmebaaside administraatorina. 

Abikaasa soovitas mulle lugeda Don Normani raamatut “The Design of Everyday Things”. See tekitas minus suuremat huvi UX valdkonna vastu. Sealt edasi läksin Rootsis seda ülikooli õppima. Peale ülikooli õnnestus mul erialasel tööl tegutsema hakata. 

Minu teekonnas on olnud suur roll minu ümber oleval inimeste võrgustikul ja heal juhusel. Nõnda sattusin ma ka Volvosse.

Mida sa soovitaksid inimesele, kes soovib UX valdkonnas alustada?  

Kõige olulisem on tegutsema asuda. Lugeda selle valdkonna kohta. Võtta kursuseid. Võimalusel ülikooli astuda. Saadud teadmisi praktiseerida. Leida praktika ja töökoht. Luua kontakte.  

Erinevalt ajast kui mina alustasin on Eestis nüüd suurepärane võimalus näiteks interaktsioonidisaini õppida. Ei pea alati välismaale minema. Vahel tundub, et välismaal on suuremad võimalused aga palju oleneb sellest, mis valdkonnas ja ettevõttes sa tööd leiad. Võib juhtuda, et satud tööle ettevõttesse, kus saad vaid väga väikese osaga kasutajakogemusest tegeleda. Samas kui Eestis võib avaneda võimalus praktiseerida disaini ja kasutajakogemust laiemalt. Alustajana tasub kinni haarata muidugi erinevatest võimalustest. 

Mis on need omadused, mis peaksid edukal UX disaineril olema?

Kaks peamist omadust minu arvates. Kindlasti empaatiavõime ning pidev huvi ennast täiendada. Täiendada end nii kasutajakogemuse vallas kui ka muudes valdkondades mis aitaksid vastutustundlikult innoveerida ning luua usaldusväärseid ja ühiskondlikult jätkusuutlike lahendusi. 

Mis lugemisvara sa soovitaksid? Seda nii UX’i kui ka laiema silmaringi jaoks. Nimeta palun mõned raamatud. 

“Invisible Women: Data Bias in a World Designed for Men”, autoriks Caroline Criado Perez.

“Experience Design”, autoriks Marc Hassenzahl.

“Technology as Experience”, autoriteks John McCarthy & Peter Wright.

“The End of Average”, autoriks Todd Rose.

“Ruined by Design”, autoriks Mike Monteiro.

“Speculative Everything: Design, Fiction, and Social Dreaming”, autoriteks Anthony Dunne & Fiona Raby.

“Thinking in Systems”, autoriks Donella H. Meadows.

“Rebooting AI”, autoriteks Gary Marcus & Ernest Davis.

“Life 3.0”, autoriks Max Tegmark.

Mida ütleksid lõpetuseks?

Mõtelgem, kui Eesti oleks lisaks e-riigile maailmas esirinnas ka UX’iga. Kui oleksime kasutajakogemuse disaini ja uuringute vallas eeskujuks teistele.

UX Estonia on digitaalse kasutajakogemuse disaini, konsultatsiooni ja koolituse ettevõte.

Kui vajad abi portaali, äpi, veebilehe, iseteeninduse, e-poe, infosüsteemi vm digilahenduse loomisel, võta meiega ühendust.

Kui soovid osa võtta mõnest meie koolitusest, vaata käimasolevaid koolitusi.

Et olla kursis UX ehk kasutajakogemuse valdkonnas toimuvaga, saada mõtteid ja nippe kasutajakogemuse edendamiseks, võid liituda meie uudiskirjaga. Me ei spämmi!