Miks testida veebilehte kõigest 5 kasutajaga?

Liiga põhjalik kasutusmugavuse testimine on aja raiskamine. Enamasti saavutad parima tulemuse testides maksimaalselt 5 kasutajaga ning korraldades nii palju väikesi teste kui eelarve lubab.

Mõned inimesed arvavad, et kasutatavuse uuring on väga kallis ja keeruline ning, et testimine kasutajatega peaks olema korraldatud vaid erilistes veebidisainiprojektides, millel on suur eelarve ja piisava varuga ajakava. See pole alati nii. Liiga detailsed kasutatavuse testid on tihti ressursside raiskamine. Parimaid tulemusi on võimalik saavutada testides kuni viie kasutajaga ning nii paljude väikeste testide läbiviimisega, kui saad endale lubada.

Varasemates uuringutes oleme täheldanud, et kasutatavuse probleemide hulk, mida leiab n-arvu kasutajaga kasutusmugavuse testide kaudu on:

N (1-(1- L ) n )

Kus  N on disainis leiduvate kasutatavuse probleemide koguhulk ja  L on üheainsa kasutajaga testimisel leitav kasutatavuse probleemide proportsioon. Suure hulga projektide uurimise tulemusena leidsime, et  L tüüpiline väärtus on keskmiselt 31%. Kõvera L =31% joonistamisel jõuame järgnevate tulemusteni:

Leitud kasutusmugavuse probleemide protsent vs testides osalenud kasutajate arv.

Kõvera kõige tabavam järeldus on see, et null kasutajat annavad null teavet.

Niipea kui oled kogunud andmeid ühe kasutajaga testimise käigus, kasvab su teabe hulk tohutult ning oled juba saanud teada peaaegu kolmandiku kõigest, mida disaini kasutatavuse kohta teadma peaksid. Erinevus nulli ja isegi natukese teabe vahel on tohutu.

Kui testid teise kasutajaga, avastad, et see inimene teeb mõningaid asju samamoodi nagu esimene, nii et kohati on kattuvust selles, mida teada saad. Inimesed on muidugi erinevad ja kindlasti saad teise kasutajaga testimise käigus teada midagi uut, mida sa esimese kasutajaga ei täheldanud. Seega teine kasutaja lisab uusi teadmisi, kuid sugugi mitte nii palju kui esimene kasutaja.

Kolmas kasutaja teeb palju asju samamoodi nagu sa nägid esimest või teist kasutajat tegemas ning mõningaid asju näed ka juba kolmandat korda. Pluss, loomulikult, annab kolmas kasutaja natuke ka uusi teadmisi, kuid muidugi mitte nii palju kui esimene või teine kasutaja.

Testides üha enamate kasutajatega saad teada üha vähem, sest näed samu asju uuesti ja uuesti. Pole erilist vajadust vaadelda sama asja mitmeid kordi, samuti on sul selleks ajaks kogunenud juba palju tähelepanekuid ning tekkinud motivatsioon leitud UX/UI probleemide parandamiseks.

Pärast testimist viienda kasutajaga oled juba oma aega raiskamas: vaatled samu asju korduvalt, kuid ei õpi sellest suurt midagi juurde.

Iteratiivne ehk mitmeetapiline disain

Kõver näitab selgelt, et kõikide kasutatavuse probleemide tuvastamiseks pead testima vähemalt 15 kasutajaga. Miks siis testida palju väiksema kasutajate hulgaga?

Peamine põhjus on see, et parem on jaotada oma testimise eelarve mitme väikese testi peale, mitte kulutada kõik ühe väga põhjaliku uuringu peale. Kujutame ette olukorda, et sul on vahendeid 15 inimese värbamiseks, et nad sinu disaini testiks. Suurepärane. Kasuta seda eelarvet 3 eraldiseisvaks 5 kasutajaga uuringuks!

Hea on teha mitmeid testimisi, sest kasutusmugavuse loomise tõeline eesmärk on disaini parandada, mitte ainult kaardistada selle puudujääke. Pärast seda kui esimene viie kasutajaga uuring on välja toonud 85% kasutatavuse probleemidest, on vaja need probleemid UX/UI disainiga lahendada.

Kui täiendused ja muudatused tehtud, pead uuesti testima. Vaatamata sellele, et uus disain peaks leitud probleemid ära lahendama, on fakt see, et sa vaid arvad, et uus disain need probleemid kõrvaldab. Kuid kuna mitte keegi ei suuda luua ideaalset kasutajaliidest, ei ole mingit garantiid, et uus disain need probleemid ka tegelikult ära lahendab. Teine test näitab, kas parandused töötavad või mitte. On olemas ka risk, et uue disaini tutvustamisel ilmneb uus kasutatavuse probleem, isegi kui eelnev on korda saanud.

Samuti avastad järgmise 5 kasutajaga testiringi käigus enamuse allesjäänud 15% probleemidest, mida ei leitud esimese ringi testimise käigus. Siiski jääb endiselt avastamata 2% esialgsetest probleemidest, need jäävad ootama avastamist kolmandas testiringis.

Lõpuks, teine testimise ring võimaldab põhjalikumalt süveneda veebilehe struktuuri, andes hinnangu probleemidele nagu informatsiooni ülesehitus, ülesannete voog, ning kokku viia need kasutaja vajadustega. Tihti jäävad need olulised teemad esimese uuringu käigus varju, sest kasutajad jäävad kinni pealiskaudsete UX probleemidesse, mis takistavad neil veebilehe kasutamisse põhjalikumalt süveneda.

Seega teine uuring teenib kahte eesmärki: esimese uuringu tulemuste kvaliteedi hindamine ja aitab luua ka põhjalikuma ettekujutuse saidist. Teise uuringu tulemuseks on alati uus (kuid väiksem) kasutatavuse probleemide nimekiri, mida uuel disainimise ringil korda teha. Sama tõde kehtib ka selle uue disaini kohta: kõik parandused ei hakka tööle; mõned sügavamad probleemid ilmnevad alles pärast seda kui kasutajaliides on nii öelda puhtaks roogitud. Seega on vaja kolmandat uuringut.

3 viie kasutajaga uuringut annavad tulemuseks palju parema kasutajakogemuse kui üks hiigelsuur uuring, mille käigus kasutatavust 15 kasutajaga testitakse.

Miks mitte testida üheainsa kasutajaga?

Võib mõelda, et viisteist 1 kasutajaga uuringut oleks isegi parem kui kolm viie kasutajaga uuringut. Kõver ju näitab, et me saame teada esimeselt kasutajalt palju rohkem kui ükskõik milliselt järgnevalt kasutajalt – miks siis jätkata? Kaks põhjust:

  • Alati on risk saada eksitatud kasutaja tavapäratust käitumisest, kes võib teatud samme teha kogemata või viisil, mis ei ole laiemalt levinud. Kõigest 3 kasutajat näitavad ära kui erinevad võivad kasutajate käitumismustrid olla ning aitavad aru saada sellest, mis on inimesele ainuomane käitumine ning mida saab üldistada.
  • Kasutajatega testimise kulu-tasuvuse analüüs näitab, et sõltuvalt testimise stiilist on optimaalne testida 3-5 kasutajaga. Uuringu planeerimise ja läbiviimisega on alati seotud kindlad alustamise kulud: parem on neid kulusid hajutada jaotades neid mitmelt kasutajalt saadud uuringu tulemuste vahel.

Millal testida rohkemate kasutajatega

Kui veebilehel on mitu väga erinevat kasutajategruppi, on lisaks vaja teha testimisi teiste kasutajatega. See valem kehtib ainult võrreldavate kasutajatega, ainult nende puhul, kes veebisaiti sarnasel viisil kasutama hakkavad.

Kui tegemist on veebisaidiga, mida hakkavad kasutama nii lapsed kui vanemad, siis need on niivõrd erineva käitumismustriga kasutajad, et on vajalik testida kasutajatega mõlemast rühmast. Sama kehtiks ka süsteemi puhul, mis mõeldud omavahel kokku viima kokkuostjaid ja müügiprofessionaale.

Isegi kui kasutajate grupid on väga erinevad, ka siis ilmneb palju sarnasusi mõlema grupi vaatluse tulemustes. Lõppude lõpuks on kõik kasutajad siiski vaid inimesed. Samuti on paljud kasutatavuse probleemid seotud fundamentaalsete viisidega, kuidas inimesed veebiga suhtlevad ning teiste veebilehtede mõjuga kasutajate käitumisele.

Mitmete väga erinäoliste kasutajate gruppidega testimisel pole vaja kaasata sama palju iga grupi esindajaid kui ühekordsel ühe kasutajate grupiga testimisel. Vaatlustulemuste ülekattumine tagab parema tulemuse kui iga rühmaga väiksema hulga inimestega testimine. Mõned soovitused:

  • 3 – 4 kasutajat igast rühmast, kui testid kahe kasutajagrupiga;
  • 3 kasutajat igast rühmast, kui testid kolme või enama kasutajate grupiga (alati on soovitatav testida vähemalt 3 kasutajaga, et kindlustada seda, et grupisiseselt on esindatud erinevad käitumismustrid).

UX Estonia teeb koostööd Nielsen Norman Group’iga (NNG), et tuua sinuni olulisemad ja huvitavamad artiklid eesti keeles. NNG on üks maailma juhtivaid kasutajakogemuse uuringu ettevõtteid. Artikli autoriks on Jakob Nielsen.

UX Estonia on digitaalse kasutajakogemuse disaini, konsultatsiooni ja koolituse ettevõte.

Kui vajad abi portaali, äpi, veebilehe, iseteeninduse, e-poe, infosüsteemi vm digilahenduse loomisel, võta meiega ühendust.

Kui soovid osa võtta mõnest meie koolitusest, vaata käimasolevaid koolitusi.

Et olla kursis UX ehk kasutajakogemuse valdkonnas toimuvaga, saada mõtteid ja nippe kasutajakogemuse edendamiseks, võid liituda meie uudiskirjaga. Me ei spämmi!