Vestlesime Tuuli Nele Valgmaga sellest, milline oli Figma konverentsi melu San Franciscos ja mis mõtteid ta konverentsilt kaasa võttis. Ühtlasi saame inspiratsiooni Tuuli Nele karjääriteekonnast ehk kuidas ta jõudis sekretäritöölt kasutajaliideste disainini ja mida tema igapäevatöö Stebby UX/UI disainerina endast kujutab.
Käisid juuni lõpus San Franciscos Figma Configi konverentsil. Selgita palun lugejale, kes võib-olla ei ole kursis, mis üritusega on tegemist.
Config on Figma iga-aastane konverents, kus disainerid, arendajad ja tootetiimid üle maailma saavad kokku, et jagada teadmisi, tutvuda uute tööriistadega ning rääkida sellest, kuhu disainivaldkond liigub.
Kuigi paljud tunnevad Configi eelkõige kohana, kus Figma avalikustab oma suurimad uuendused, on see tegelikult palju enamat. See on koht, kus saavad kokku väga erineva taustaga inimesed, kes kõik töötavad selle nimel, et luua paremaid digitaalseid kogemusi.
Konverentse on erinevaid, miks otsustasid just Configi kasuks?
Kuna tegemist oli minu elu esimese konverentsiga, siis tegin enne minekut päris palju uurimistööd. Vaatasin teiste kogemusi ja uurisin, mida Config endast kujutab ning milliseid soovitusi varasemad osalejad jagasid.
Meil on ettevõttes antud eelarve sellisteks arenguvõimalusteks ning tundsin, et Config on minu jaoks kõige õigem koht, kuhu minna.
Lisaks sellele oli see minu jaoks eriti huvitav kogemus, kuna olen hetkel ettevõttes ainus disainer. Igapäevaselt tuleb paljusid otsuseid teha ise ning puudub võimalus lihtsalt kõrvallaua taga istuva teise disaineriga ideid põrgatada.
Config andis võimaluse olla korraga ümbritsetud tuhandetest inimestest, kes mõtlevad sarnastele probleemidele ja väljakutsetele.
Milline oli esmamulje kui toimumiskohta jõudsid? Kuidas oli melu?
Esimene kokkupuude konverentsiga oli tegelikult juba pre-event’il. Kuigi ametlikult kestab Config kaks päeva, saab juba enne seda minna oma piletitele ja merch’ile järele ning rahulikult konverentsi melusse sisse elada.
Paljud soovitasid kindlasti pre-event’il osaleda, sest järgmisel päeval pidavat järjekorrad olema väga pikad. Ja kui meile öeldi, et osalejaid on umbes kümme tuhat, siis ei olnud seda raske uskuda, sest rahvamass andis tunda.
Juba turvakontrollist sisse astudes oli tunne täiesti teine. DJ mängis muusikat, inimesed tervitasid rõõmsalt, turvamehed tantsisid turvaväravas ja kogu atmosfäär oli elevust täis.
Ma ei saanud ausalt öeldes naeratust näolt ära. See oli väga äge tunne – nagu oleksin sattunud kohta, kus kõik inimesed on päriselt huvitatud samadest teemadest ja tahavad uusi asju avastada.
Pre-event’il sai proovida erinevaid töötubasid, suhelda teiste osalejatega ja vaikselt selle kogukonnaga kohaneda.
Kas sul õnnestus kohata ka mõnda teist eestlast?
Ühtegi eestlast ma üles ei leidnud, kuid sain luua häid uusi kontakte ja vestelda inimestega erinevatest riikidest.
Üks asi, mida esinejad samuti väga rõhutasid, oli hoida avatud suhtlemist kõigiga. Konverents ei ole ainult koht, kuhu minna kuulama ettekandeid, vaid võimalus laiendada enda maailmapilti ja luua uusi ühendusi väljaspool enda igapäevast töökeskkonda.
Mõlemal päeval proovisin leida hea tasakaalu – käia võimalikult paljudel ettekannetel, aga samal ajal jätta aega ka vestlusteks ja lihtsalt melu nautimiseks.
Millise mulje konverentsil kõlanud mõtted ja ettekanded sulle jätsid ning mis jäi kõige tugevamalt kõlama?
Kõige rohkem meeldis mulle see, et kohale olid tulnud inimesed erinevatest disainivaldkondadest. Laval ei rääkinud ainult UX/UI disainerid, vaid ka inimesed väga erinevatest loomevaldkondadest.
Näiteks oli seal disainer, kes rääkis Charli XCX-i “BRAT” albumi visuaalse identiteedi loomisest ja kogu selle protsessist. Samuti esines disainer, kelle tööks on luua filmide jaoks hologrammide ja futuristlike kasutajaliideste visuaale, mida oleme näinud sellistes filmides nagu “Top Gun” ja “Iron Man”. Oli väga inspireeriv näha, kui lai võib tegelikult disainimaailm olla.
Minu jaoks oligi väärtuslik kogeda, kuidas maailma tipptiimid disaini mõtestavad. Ettekandeid saab küll hiljem internetist järele vaadata, kuid kohapeal olemine lõi täiesti teistsuguse kogemuse. Sa saad kohe teiste disaineritega arutada, mida keegi mõnest uuendusest arvab või kuidas seda enda töös rakendada.
Eriti tugevalt jäi mulle meelde Figma uute lahenduste väljakuulutamine. Seekord tuldi välja väga suurte uuendustega ning seda elevust oli üle saali tunda. Pärast igat suuremat teadaannet hakkasid inimesed kohe omavahel arutama, kuidas nad neid võimalusi oma igapäevatöös kasutama hakkaksid, eriti just AI ja uute töövoogude puhul.
Kõige suuremat elevust tekitas minu jaoks Figma Motion. Motion design ja animatsioonid on mulle juba pikalt huvi pakkunud ning olen neid ka After Effectsis loonud.
Seni on aga üks keerulisemaid kohti olnud see, kuidas animatsioonid arendajale edasi anda nii, et lõpptulemus säiliks ja koostöö oleks võimalikult sujuv. Figma Motion tunduski minu jaoks väga põneva sammuna selles suunas, et disainer saaks luua animatsioone otse oma disainitööriistas ning anda need arendajale edasi palju arusaadavamal kujul.
Kõige naljakam oli see, et vaid paar päeva enne konverentsi kirjutas mu ülemus mulle, et võiksin teha meie tootele logo põhjal ühe loading state’i animatsiooni. Kui siis mõni päev hiljem Configil Figma Motion välja kuulutati, oli mul ausalt öeldes karp lahti. See tundus ideaalse ajastusena – olin just mõelnud, kui keeruline see protsess praegu on, ja siis tuli välja tööriist, mis võiks seda tulevikus palju lihtsamaks teha.
Just sellised hetked näitavad, kui kiiresti meie valdkond areneb ning kui oluline on disainerina pidevalt õppida ja olla avatud uutele võimalustele.
Üks teine mõte, mis mulle väga tugevalt meelde jäi, oli seotud disainisüsteemidega. Need ei pea olema jäigad ega mõeldud kui lõplik reeglistik, millest mitte kunagi kõrvale kalduda. Järjepidevus on küll oluline, kuid alati peab jätma ruumi loomingulisusele ja arengule.
Ja võib-olla minu lemmikõppetund ei olnudki üldse Figmaga seotud.
Paljud esinejad rääkisid sellest, kust nad inspiratsiooni leiavad, ning üllatavalt vähesed neist mainisid Dribbble’it või Pinterest’i. Selle asemel näitasid nad maale, fotograafiat, arhitektuuri, loodust, juhuslikke tekstuure, tänavasilte ja igapäevaseid esemeid. Üks disainer rääkis isegi, et tal on suur fotoalbum, kuhu ta kogub pilte erinevatest kohtadest ning organiseerib neid värvide järgi, et hiljem uusi ideid ja inspiratsiooni leida.
See tuletas mulle meelde, et hea disain ei sünni ainult teisi disainilahendusi vaadates, vaid maailma enda jälgimisest ja uudishimust kõige ümbritseva vastu.
Kui mõelda tagasi sinu karjääri algusesse, siis mis sind UX/UI disaini juurde tõi?
Olin kahekümnendate alguses üsna tüüpiline noor inimene, kes alles otsis oma kohta.
Mul oli loominguline taust, tegelesin fotograafiaga, töötasin sekretärina ja teadsin, et kumbki neist ei ole päris see, millega tahaksin kogu oma ülejäänud karjääri siduda. Fotograafiat nägin pigem hobina või kõrvaltegevusena, mitte peamise sissetulekuallikana.
Ühel hetkel tutvustas üks sõber mulle UX/UI disaini kui võimalikku karjäärisuunda. Ausalt öeldes oli minu esimene mõte täpselt selline nagu ilmselt paljudel inimestel – “see on mingi IT-värk.” Mida rohkem ma aga selle valdkonna kohta uurisin, seda rohkem sain aru, et tegelikult ühendab see kaks asja, mis mulle väga olulised on.
Esiteks saan ma oma töös olla loominguline. Ja teiseks – võib-olla isegi olulisemana – saan ma oma töö kaudu päriselt aidata nii kasutajaid kui ka ettevõtet. Hea disain ei tähenda lihtsalt ilusaid ekraane, vaid seda, et inimene saab oma eesmärgi lihtsamini täidetud ja toode töötab paremini. Just see mõtteviis oligi minu jaoks otsustav hetk, mil sain aru, et tahan seda ametit õppida.
Seadsin endale üsna ambitsioonika eesmärgi: kuue kuuga teha täielik karjääripööre. Plaan oli tulla sekretäritöölt ära, võtta aega õppimiseks, läbida võimalikult palju koolitusi, ehitada üles portfoolio, leida praktika ning jõuda lõpuks UX/UI disainerina tööle. Tagantjärele kõlab see peaaegu liiga lihtsa plaanina, aga tegelikult nõudis see väga palju tööd ja järjepidevust.
Kuna olin UX/UI valdkonnas täielik algaja, pöördusin sinu (Artur Puiste) poole, et saada abi õpiteekonna planeerimisel ning panime koos paika plaani, kuidas samm-sammult eesmärgini jõuda.
Läbisin UX Estonia koolitused ning need andsid mulle tugeva vundamendi. Sama oluline kui teadmised oli saadud enesekindlus – tunne, et see eesmärk on päriselt saavutatav. Tagantjärele vaadates oli see minu karjääris väga oluline hüppelaud.
Kus sa täna töötad ja kuidas kirjeldaksid oma igapäevast tööd inimesele, kes UX/UI disaineri rolli lähemalt ei tunne?
Täna töötan UX/UI disainerina Stebbys.
Enne seda veetsin ligi kaks aastat disainiagentuuris, kus töötempo oli väga kiire ning projektid vaheldusid pidevalt. See õpetas mind kiiresti kohanema, erinevate klientide vajadusi mõistma ja väga erinevaid probleeme lahendama. Samas teadsin juba siis, et ühel hetkel tahan proovida ka tootedisaini.
Mind paelus mõte keskenduda ühele tootele pikema aja jooksul – õppida seda läbi ja lõhki tundma, mõista kasutajate vajadusi ning teha järjepidevalt väikeseid muudatusi, mis aja jooksul loovad palju parema kasutuskogemuse.
Täna saan seda iga päev teha. Mulle meeldib, et saan ühe tootega süvitsi tegeleda, jälgida selle arengut ning otsida pidevalt võimalusi, kuidas seda veel paremaks muuta. Eriti tähendusrikas on minu jaoks asjaolu, et Stebby tegutseb tervise ja heaolu valdkonnas – see on midagi, millesse ma ka ise usun ning mille mõju näen päriselus.
Loomulikult kaasnes uude rolli astumisega ka paras annus ärevust. Olles ettevõtte ainus disainer, on vastutus suur ning paljud otsused tuleb ise läbi mõelda ja põhjendada.
Samas on see olnud tohutult arendav kogemus. Lisaks uute funktsioonide disainimisele olen saanud palju tegeleda meie disainisüsteemi ülesehitamise ja dokumenteerimisega. Hästi läbimõeldud disainisüsteem ei ole ainult komponentide kogumik – see aitab tagada järjepideva kasutajakogemuse, kiirendab arendust ning muudab koostöö kogu tiimi jaoks oluliselt sujuvamaks.
Kui keegi küsib, mida UX/UI disainer igapäevaselt teeb, siis minu jaoks on vastus lihtne – me lahendame probleeme. Vahel tähendab see kasutajate kuulamist ja nende vajaduste mõistmist, vahel uute lahenduste prototüüpimist Figmas ning vahel pikki arutelusid arendajate või tooteomanikega. Ekraanide joonistamine on tegelikult vaid väike osa tööst. Suurem osa ajast kulub sellele, et mõista, millist probleemi me üldse lahendame ja kuidas teha seda võimalikult hästi.
Millised oskused on sinu hinnangul kõige olulisemad, et inimene, kellel on UX/UI disaineri ameti vastu huvi, saaks kujuneda heaks disaineriks?
Ma arvan, et kõige olulisem omadus hea UX/UI disaineri juures on uudishimu. Oskus pidevalt küsida “miks?” – miks kasutaja midagi teeb, miks üks lahendus töötab teisest paremini või kas seda probleemi saaks lahendada hoopis teistmoodi.
Lisaks on väga oluline empaatia. Me ei disaini iseendale, vaid päris inimestele, mistõttu tuleb osata vaadata toodet kasutaja vaatenurgast.
Hea disainer ei tööta ka kunagi üksinda. Oskus suhelda, teha koostööd ja võtta vastu tagasisidet on sama oluline kui hea visuaalne silm.
Ning mida rohkem mõistad ka arenduse poolt, seda lihtsam on luua lahendusi, mis on nii kasutajale kui ka tiimile päriselt väärtuslikud.
Kõige selle juures usun siiski, et kõige tähtsam on soov pidevalt õppida. Disain areneb väga kiiresti ning minu arvates on parimad disainerid need, kes jäävad uudishimulikuks ka siis, kui neil on juba aastaid kogemust.
