Ei pea olema just kasutajakogemuse guru ega seenior disainer, et aru saada, et sellist kodulehte, kust midagi kunagi üles ei leia ega äppi, mis peale esimest kasutamist maha installitakse, pole kellelegi vaja. Meil võib olla soov oma ülioriginaalse kujunduse ja navigatsiooniga panna Maa teistpidi pöörlema ja kasutajaid harjumusi muutma. Paraku see alati ei õnnestu. Mida siis silmas pidada, et olla kohe edukam, mitte peale kolmanda ringi veaparandusi?
1. Mitte kuhugi viivad veateated
Tegijal juhtub nii mõndagi ning vigu täielikult ära hoida ei ole võimalik. Küll aga saame me ette mõelda, mida kasutajale sel hetkel, kui ta mõne otsa komistanud on, kuvada. Kasutajat ei tee targemaks fakt, et esines viga, vaid teda huvitab, mis juhtus ja veelgi enam, kuidas edasi.
2. Madal laadimiskiirus
47% inimestest soovib, et ei peaks ootama kauem kui 2 sekundit ning sa hakkad kaotama kliente kui vaate laadimine võtab aega rohkem kui 2,4 sekundit. Laadimiskiirust vähendavad väga erinevad tegurid, kuid üks lihtsamaid on näiteks piltide suuruse vähendamine. Kui aga laadimiskiirust enam paremaks teha ei õnnestu, on abiks erinevad counterid, teavitused, meelelahutus kasutajale, et saaks aru, et midagi ikka toimub. Lehe laadimiskiirust saab ka ise testida.
3. Mitte-dünaamiline disain (not-responsive disain)
Responsive design‘is tuleb arvestada kõikide võimalike (ennekõike enamlevinud) seadmete ja brauseritega, mille kaudu su keskkonda kasutada saab ning tänapäeval neid ikka on. Lausa 8 kasutajat 10st loobub, kui sisu ei kuvata korrektselt ning sama kehtib ka navigeerimise kohta.
4. Korrapäratus sisupuus ja navigatsioonis
Mida suurem veebileht või äpp, seda suurem on tavaliselt ka väljakutse. Tegijate endi jaoks on sisu tuttav ja teada, nii et tihti võibki kasutaja end suures mures üksi tunda. Millisest menüüst? Milline alammenüü? Kas see link? Ah, siin ei ole vist seda, mida ma otsin! Siinkohal aitabki hädast välja päris kasutajatega testimine ning ega enda loogiline mõtlemine ka halba ei tee 🙂
5. Madal kontrastsus
Mida madalam kontrastsus, seda madalam on ka kasutatavus. Enim mõjutab kontrastsus tekstist aru saamist ehk siis olulised on teksti värvi suhestumine tausta ja teksti suurus. Ära ei tohiks unustada ka värvipimedaid ja vaegnägijaid ning miks peaks üleüldse oma disainiga kasutajaid liigselt pingutama panema. Värvide sobituvus on puhas matemaatika ja seda saab kergesti ka ise kontrollida.
6. Hüpikakende kuritarvitamine
Kasutaja tähelepanu on vaja püüda ja mis sobiks selleks paremini kui miski, millest kõrvale põigelda ei saa. Nii võibki aga neid bannereid, pop-up´e, uudiskirjade pakkumisi, sooduskuponge, tagasisideankeete ja online kasutajatoe aknaid kinni panema jäädagi. Ja milleks siia lehele üldse tuldud sai? Ei mäleta.
7. Liiga palju infot
Korraga peaks olema kasutajale kuvatud ainult see, mida ta tahab sellel hetkel näha. Kõik üleliigne on müra. Info esitus peab olema organiseeritud ja kindla hierarhiaga ning vältida tuleks sama info kordamist (nr eri alalehtedel).
8. Sihtgrupile mittevastav disain
Et veebileht oleks atraktiivne ja köidaks pilku, peab see vastama sihtgrupi maitse-eelistustele. Lausa 38% kasutajatest ei soovi rakendust või liidest kasutada kui selle disain neile ei meeldi, seega eelmise eduka projekti kasutamine template‘na pole just hea mõte.
9. Arusaamatud nupud ja lingid
Ühe vaatega veebilehti ega äppe pole just palju ja seetõttu on oluline, et kasutaja saaks aru, kuidas ta edasi saab liikuda. Nuppude puhul peaks olema juba disainist aru saada, et seda saab vajutada, seda vajutati ja seda on vajutatud.
10. Segadusse ajavad andmeväljad
Paljud lehed ja rakendused sisaldavad andmeväljasid, seda siis näiteks kasutajaks registreerimiseks, ostu sooritamiseks vmi. Tegemist on väga oluliste sammudega ning mida lihtsamaks see kasutajate jaoks teha, seda suurem on sooritusprotsent. Võimalusi eksimiseks on aga palju. Algab see kõik disainist, sõnastusest kuni juhendavate sõnumite ja veateadeteni välja. Asjakohast lugemist leidub piisavalt.
Kõik need ja veel paljud teised vead aitab välja filtreerida kasutajatega suhtlemine ning testimine nii vara ja tihti kui võimalik. Oma UX/UI disaini alaste teadmiste proovile panemiseks on aga olemas ka hea test ning kui endal silme eest kirjuks võttis, saab alati abi meilt.
