Loodan, et sinu suvi on kulgenud hästi.
Käesoleva kirjaga toon sinuni põnevat lugemist, vaatamist ning natuke ka huumorit UX ja AI maailmast.
1. Tuuli Nele Valgma: UX/UI disainer peab oskama küsida “miks?”
Vestlesime Tuuli Nele Valgmaga Figma konverentsi melust San Franciscos ja mis mõtetega ta konverentsilt tagasi tuli.
Lisaks saad inspiratsiooni Tuuli Nele karjääriteekonnast, kuidas ta jõudis sekretäritöölt kasutajaliideste disainini ja mida tema igapäevatöö Stebby UX/UI disainerina endast kujutab.
Loe inspireerivat intervjuud ➔
2. Millised on Piletilevi UX tugevused ja täiustamise võimalused?
Tatjana Iljina uuris seda küsimust oma kursusetöö raames, testides Piletilevi mobiilivaadet päris kasutajatega.
Selgusid mitmeid detailid, mis vajaksid kasutajateekonnas parandmist: horisontaalselt keritav sisu ei olnud äratuntav, filtrite rohkus tekitas segadust, ürituste info mõjus tekstimahukalt ja kalendri kasutamine osutus oodatust keerulisemaks.
Leidus ka positiivseid kogemusi. Näiteks kaardilt ürituste leidmise võimalus sai kasutajatelt üksmeelselt positiivset tagasisidet, kuigi funktsiooni ennast võiks olla lihtsam üles leida.
3. Kas AI disainib päriselt nii hästi, kui ta ise väidab?
Teadlased võrdlesid viie generatiivse UI tööriista (ChatGPT, Claude, Firebase Studio, Vercel v0 ja Bolt) puhul seda, mida AI oma disainiotsuste kohta ütleb vs. mida ta päriselt valmis kasutajaliideses teeb.
Keskmiselt ei jõudnud umbes veerand AI enda kirjeldatud disainiotsustest tegelikku kasutajaliidesesse. Funktsionaalsete nõuete puhul oli erinevus veel suurem. AI võis veenvalt selgitada, mida ja miks ta tegi, kuigi lubatud lahendus ise puudus.
Autorid nimetavad seda nähtust “Disainiteatriks” – AI tegevus kõlab usutavalt, aga valmis lahendus ei pruugi seda tegelikult järgida.
4. Kui suur on kasutaja vaimne “eelarve”?
Jakob Nielsen kirjutas, et kognitiivset koormust ei peaks vaatama kui midagi, mida tuleb iga hinna eest vähendada. Pigem tasub mõelda kasutaja tähelepanust ja töömälust kui piiratud eelarvest.
Meie töömälu suudab korraga hoida umbes nelja infokildu. Kui kasutaja peab samal ajal meeles pidama varasemat valikut, otsima nuppu, tõlgendama segast teksti ja võrdlema erinevaid hindu, ongi see “eelarve” juba peaaegu otsas.
Nielseni soovitus disaineritele on lihtne: kasutaja vaimne energia peaks kuluma tema eesmärgi saavutamisele, mitte kasutajaliidese lahtimõtestamisele.
5. Kas robotid võtavad meie töökohad ära?
Koomik ISMO rääkis, kuidas ta pidas kunagi hirmu robotite ja AI ees üsna naeruväärseks. Seda seni kuni pandeemia ajal tuli tal endal uut tööd otsima hakata.
“Läksin tööportaali ja esimene küsimus oli: “Kas sa oled robot?” Mõtlesin, et pagan, see toimubki päriselt – nad on juba siin ja otsivad meiega samu töökohti.”
Kui portaal talle pärast vastamist ühtegi sobivat töökohta ei leidnud, sündis uus plaan: järgmine kord tuleb lihtsalt tunnistada, et oled robot. Tõestuseks piisab ilmselt sellest, kui CAPTCHA piltidelt valgusfoori üles ei leia.
