Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse (rakendub 2025. aasta 28. juunist) üldiseks eesmärgiks on võimaldada teenuste ja toodete kasutamine inimestele kellel esineb ajutine või püsiv erivajadus. Hea ligipääsetavus loob võrdsemat ja teineteisega arvestavat ühiskonda. Ettevõtjatele annab ligipääsetavusega arvestamine võimaluse suurendada klientide arvu (Eestis on üle 150 000 eri raskusastme ja puudeliigiga inimest) ja pakkuda paremat kliendikogemust. Vaatame lähemalt, läbi küsimuste ja vastuste, mida ligipääsetavuse seadus endast kätkeb.
Kui vajad abi ligipääsetavuse auditi läbiviimisel, aitame hea meelega.
Mis juhul ligipääsetavuse seadus ei rakendu?
Suures plaanis ei kohaldata seaduse nõudeid mikroettevõtjast teenuseosutaja tegevusele, kellel on alla 10 töötaja ja kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot. Ligipääsetavuse seadusest saad täpsemalt lugeda ka teiste erandite kohta. Kuid ligipääsetavusega tasub oma äri kasvu huvides siiski arvestada, sest sel on positiivne mõju kliendikogemusele ja SEO’le. Ühtlasi aitad luua ka sidusamat ühiskonda.
Mis juhul ligipääsetavuse seadus aga rakendub?
Lihtsustatult võib öelda, et seadus rakendub kõigile, kes pakuvad järgnevaid teenuseid ja tooteid.
- E-kaubanduse teenused. Siia alla kuulub näiteks nii e-poes toodete müümine kui ka iseteeninduses teenuste tellimine ja haldamine.
- Finantsteenused, sisuliselt panganduse teenused, näiteks makseteenused, laenud, virtuaalraha, investeerimisteenused jmt.
- Lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse sõitjateveoteenuse osad, milleks on veebileht, mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transporditeabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine, interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal.
- Elektroonilise side teenused – nt hädaabiühenduse, internetiühenduse, isikutevahelise side vms teenus.
- Audiovisuaalmeediat pakkuvad teenused. Näiteks televisiooni- ja voogedastusteenused.
- E-raamatud ja e-lugeri tarkvara ning riistvara.
- Füüsilised automaadid, terminalid ja seadmed. Näiteks piletiautomaat, registreerimisautomaat, makseterminal, iseteenindusterminal, interaktiivsed tarbija terminaliseadmed, mida kasutatakse audiovisuaalmeedia teenuste osutamisel (nt digiboks, pult jmt) või elektroonilise side teenuse osutamisel (nt telefon, tahvelarvuti jmt), üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem (sh selle operatsioonisüsteem).
Mis saab siis kui jätta seaduse nõuded täitmata?
Seaduse täitmise osas teeb riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Neil on õigus ligipääsetavusnõuetele mitte vastava teenuse osutamisel karistada ettevõtet rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
Mida ligipääsetavus sisuliselt tähendab?
Võtame näiteks e-poe. Hea ligipääsetavuse korral on sinu e-pood hästi kasutatav näiteks inimesele, kes on pime ja kasutab ekraanilugejat. See tähendab, et sinu e-pood peaks olema ekraanilugejale loogiliselt struktureeritud (peamenüü, alammenüü, sektsioonid jne), sisuliselt tarbitav (hästi liigendatud tootetutvustused, artiklid) ning parimate tavade järgi programmeeritud (sest ekraanilugeja loeb veebilehe koodi).
Ühtlasi peaks sinu e-pood olema kasutatav inimesele, kes ei erista näiteks punast ja rohelist värvi või ei näe värve üldse (näeb mustvalgelt). Näiteks sisestusvormis tehtud vigade korral tasub lisaks punasele värvile indikeerida parandust vajavat kohta ka tekstiga. Tähtis on siin ka nuppude ja linkide arusaadavaks muutmine.
On inimesi, kes ei saa kasutada arvutihiirt, sest tulenevalt põetavast haigusest, käed värisevad ning hiirega linkidele pihta saamine on väga keeruline. Sestap kasutavad nad klaviatuuri, liikudes ringi tabeldusklahvi ja teiste nuppude abil. Siin on tähtis, et oled oma e-poes arvetanud klaviatuuriga ringi liikumise parimate praktikatega. Ilma hiireta, klaviatuuri abil navigeerimist, kasutavad ka pimedad inimesed koos ekraanilugejaga.
Hea ligipääsetavuse korral on sinu e-pood hästi kasutav nägemisvõime puudumise või piiratud nägemisvõime korral, värvitaju puudumisel, kuulmisvõime puudumise või piiratud kuulmisvõime puhul (nt videotel on all subtiitrid), kõnevõime puudumisel, piiratud käsitsemisvõime või jõu korral (kasutajad kasutavad klaviatuuri, spetsiaalset klikkerit või näiteks silmajälgimise seadet), seda nii inimese ajutisest (nt käsi on kipsis) kui ka püsivast erivajadusest tulenevalt.
Kuidas ligipääsetavusega alustada?
Ligipääsetavust aitavad selgemaks muuta mitmed regulatsioonid, seadused ja standardid.
Esmalt soovitan endale selgeks teha WCAG (web content accessibility guidlines) edukriteeriumid, mis annavad ülevaate parimatest praktikatest eelkõige veebide kontekstis. Lisaks on toetavaks materjaliks, eriti toodete puhul, Euroopa Liidu ligipääsetavusnõudeid hõlmav harmoniseeritud ligipääsetavuse standard EN301549.
Muidugi tuleb tutvuda ka Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga EL 2019/882, seda põhjusel, et seadus põhinebki antud direktiivi üle võtmisel. Direktiivist leiad ka mitmeid vastavusnäiteid, mis aitavad esitatud nõudeid paremini mõista. Kohati on direktiiv isegi paremini kirjutatud kui seadus.
Et ligipääsetavus ka päriselt toimiks, on mõistlik läbi viia ligipääsetavuse testimisi sihtgrupi esindajatega. Sest üks pool on see, kuidas seadust mõista ja tõlgendada, teine pool on päris elu näitel kliendikogemust analüüsida ja paremaks muuta.
Mida kujutab endast ligipääsetavuse audit?
Kui leiad, et omal käel ligipääsetavuse selgeks tegemine ei ole otstarbekas, tuleme sulle appi ligipääsetavuse auditi teenusega, mille abil aitame sul hinnata, kas ja mis osas vastab sinu toode või teenus ligipääsetavuse nõuetele ja parimatele praktikatele. Kaardistame ära murekohad ning pakume välja ka sobilikud lahendused.
