Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on lõppenud. Selgunud on valimiste võitjad ja õppetunnid.
Iga erakond rõhutab, et kõik inimesed on olulised, kuid paraku ei kanna seda sõnumit lõpuni erakondade endi veebilehed. Seda just ligipääsetavuse aspektist.
Tule vaata, mis ligipääsetavuse murekohti erakondade kodulehtedelt leiab ja mida nendest õppida.
1. Puudub “Liigu põhisisu juurde” link
“Liigu põhisisu juurde” näol on tegemist funktsiooniga, mis võimaldab näiteks vaegnägijast, või muul põhjusel arvutihiirt mitte kasutada saaval, klaviatuurikasutajal kodulehe põhimenüüst soovi korral mööda navigeerida. Nii ei pea inimene iga avatava lehe puhul kogu navigatsioonimenüüd läbima ja võib otse põhisisu juurde minna.
Otsetee põhisisu juurde puudub Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Parempoolsete kodulehel. Isamaa põhilehel samuti puudub, kuid valimisprogrammi veebilehel olemas.
Eesti 200 kodulehel tekib küll TAB-klahviga navigeerimisel enne peamenüüd vastav nupp aga paraku see tehniliselt ei toimi.
Keskerakonna veebilehel “Liigu põhisisu juurde” nupp ilusti toimib aga selle tekst ei ole seotud veebilehel valitud keelega, olles eestikeelsel lehel ingliskeelne.
2. Nähtamatu fookus
Kodulehe külastajale, kes ei saa kasutada arvutihiirt, näiteks lihasdüstroofia või Parkinsoni tõve tõttu, peab olema selgelt nähtav, kus ta klaviatuuriga navigeerides veebilehel asub.
Koduleht peab kasutajale visuaalselt näitama, millisel lingil, nupul, vormiväljal või muul interaktiivsel elemendil asub fookus, kui ta TAB-klahviga lehe peal ringi liigub.
Nähtav fookus on olemas Eesti 200, Sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna (osaliselt) ja Keskerakonna (osaliselt) veebis.
Puudub aga Parempoolsete, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa kodulehel.
3. Vale pealkirjade järjestus
Pealkirjade õige hierarhiline järjestus on oluline, et veebilehe sisu oleks selge ja kergesti navigeeritav ekraanilugejatele, mida nägemispuudega inimesed kasutavad.
Pealkirjade ülesehitus peab olema loogiline ja järjepidev, alustades pealkirjast kõige kõrgemal tasemel, näiteks H1, ja liikudes seejärel allapoole, nagu H2, H3 jne.
Kui pealkirjad on vales järjestuses, võib see ekraanilugejat segadusse ajada ja seeläbi takistada nägemispuudega inimesele lehe sisule ligipääsu.
Iga erakonna kodulehel esineb suuremal või vähemalt määral olukordi, kus pealkirjad pole järjekindlalt struktureeritud.
4. Pildid ei ole kirjeldatud
Vaegnägija ei näe veebilehel olevaid pilte, mistõttu on oluline, et sisutoimetaja lisaks neile kirjeldused.
Pildile saab hõlpsasti kirjelduse lisada näiteks WordPressis, kasutades pildi haldamise seadetes Alt Text või Alternative Text välja.
Oluline on meeles pidada, et illustratiivsetele piltidele, millel ei ole sisulist tähendust, ei ole vaja kirjeldust lisada.
Erakondade veebilehtedel on selles osas üsna sarnane olukord. Valdavalt esineb pilte, mis on kenasti kirjeldatud või dekoratiivseks määratletud.
Samas on olukordi, kus piltidel vajalikud kirjeldused puuduvad ehk vaegnägija ei saa infot kätte.
5. Kontrastimured tekstiga
Valija, kellel on halvem nägemine, tunneb raskusi teksti lugemisel, mille kontrastsus on kehva.
Tekstile kehtivad järgmised kontrastinõuded: kui teksti suurus on väiksem kui 18 punkti (või väiksem kui 14 punkti rasvases kirjas), peab teksti ja tausta kontrastisuhe olema vähemalt 4.5:1. Suurema teksti puhul 3:1.
Kohti, kus saab teksti kontrasti parandada, esineb iga erakonna kodulehel.
Kokkuvõtteks
Eelnevalt juhtisin tähelepanu mõnedele punktidele, mis kiirel vaatlusel silma jäid.
Kõik tegurid, mille suhtes digiligipääsetavust hinnata on sätestatud Euroopa Liidu ligipääsetavusnõudeid hõlmavas harmoniseeritud ligipääsetavuse standardis EN301549, mis omakorda põhineb suures osas WCAG (Web Content Accessibility Guidlines) edukriteeriumitel.
Sellest aastast, kehtivad suurematele ettevõtetele ligipääsetavuse seadusest tulenevad kohustused. Aga juba ammusest ajast, 2019 aastast, peavad avaliku sektori veebid vastama Euroopa Liidu direktiivi EL 2016/2102 nõuetele.
Kuigi erakondadel ei ole seadusest tulenevat kohustust enda kodulehti ligipääsetavaks muuta, on see täna pigem moraali küsimus.
Ligipääsetavus on kriitilise tähtsusega, et tagada kõigile inimestele, olenemata nende eripärast, võrdsed võimalused infole juurdepääsuks.
Hea ligipääsetavus on ka konkurentsieelis, mille oskuslikul rakendamisel, valimistel paremaid tulemusi saavutada.
